Noh alustuseks siis tervitaks neid, kes üle pika aja polariotisse satusid. We're alive again!

Siin on meil Kädi üsna koduses marinaadis. Tegemist on ühe kõige südantsoojendavalt südantsoojendavama tegelasega, keda ma kohanud olen. She speaks passion.

Legendaarsete osatäitjate paraad jätkub. Hannes ja Tajo väisasid Kastani residentsi eesmärgiga well played, sir-ile 2008. aastat peegeldavaid mixteipe teha. Tulemus oli 5 tundi vältav lanparty ja ainult üks mixtape Tajo sulest. Ei tahaks juustune olla, aga puruks kallistaks need tegelased.

See on nüüd täpselt see, miks meid Nummiga Taara residentsist minema kupatati. Balloons=party=elu. Jälgige kinnisvarakuulutusi. Kui märkate, et keegi otsib endale surnud üürilist, siis teate, et see on see SPOT. Ahjuküte, never again .

Tutvustan Jaani. Meisterkokk ja surfar, kelle sõnavärk on kõige kalambuurirohkem ja seega minu kõrvadele parim muusika ever. Tsiteerin: "Pohmello is a very bad kind of jello." Antud ülesvõttel on valmimas maailma kõige spaissim karrikana.

See oli see päev, kus nii mõnelgi oli meie majapidamises üks organ mõtteliselt katki. Vesipiip ja teatud CH3Ch2OH lisandiga kokteil asus leukotsüütidena haavu parandama.

Jätkuvalt väga koduses kastmes. Tundub, et üritame Jaaniga aru saada Traktori erinevustest erinevates operatsioonisüsteemides. Nerdism on siin sama vohav kui hallitus külmikusse vedelema jäänud ingveril.

Siin esitlen Tallinna tegelast Lexi, kelle ristiksin oma tarkvaraarendusfirmade jõulupidude ametlikuks deidiks. Või vastupidi. Jumal tänatud, sest tegu on inimesega, kes teab, mis on reaalselt naljakas standup comedy. Teda tuleks ka õnnistada sellise hüüdnime eest nagu Tuustik, mis lisandus mu senise Burgeri ja Topeltjuustu kõrvale.

Kui ma ei eksi, siis leiab aset The Kids Need Techno eelne treening ning kirglik haridusalane vestlus. Siin leidub nii suhtekorraldajaid, geenitehnolooge, arste, juriste, riigiteadlasi kui ka ajakirjanikke. But we get along.

Hokai, now, basically, we have 90's instead of 2009, kui vaadata tegelaste stiili. Isegi meie londonistist Johanna ei pidanud paljuks end kohale vedada ühes kõige hotima kasukaga, mida mu silm kodumaal näinud. Tajo on Tajo ja Maria teeb noormehele haput nägu.

Harilik Euroopa naarits Maria kehastuses. Tundub, et just hangin'.

NYCi polaroidifilm pole ilmselt mõeldud pimedas opereerimiseks, sest nägude väljalugemine osutub siin tõeliselt keerukaks. See on nüüd too hetk, kus 2009. puhul kõik põhitüübid üksteisega füüsilisse kontakti astuvad. Meil on siin mina igluga, hannes näpuga, helen endaga, kädi ahvivaimustusega, häli juustega, epp pudeliga. Kusagil võib märgata ka johanit, tajot, raunot. Mõni arolin ja maili ehk ka? Ülejäänu käib juba üle jõu.

Jääb siiani mõistatuseks, miks ma Vabriku residentsis oma aasta esimese päeva vastu võtsin. Peaosades kontaktivõimetu Hannes ning nõutu Epp. Oodates oma aasta eismest juustuburgerit. Hannes ma olen sulle 17 krooni võlgu.

Tähendab, nüüd toon teieni omas elemendis Janika Jaago ehk superkangelane, kes on andnud lõunarajoonides elamisele mõtte. Objekt on leitud 1. septembril ajakirjanduse ning suhtekorralduse avaaktuselt. Kui keegi ei tunnista omaks, siis jätaksin suurima heameelega endale. Paneks teleturu vaakumpakendisse ja voodi alla, et vähe ruumi võtaks. Tegu on siis leiutise 20. sünnipäeva tähistamisega.

Stilipuhtad korterikaaslased. Läbi (vaimu)pimeda juhuse võib Tartu kõige labasemast klubist leida endale kulda väärt korterikaaslase, kes näeb hea välja ning kelle lisavarustusse kuulub ka söögitegemisoskus ning hooliv iseloom. Jätkuvalt rõhutaksin, et Eestis ei ole kastaneid, meil on hobukastanid.